Püünsi Kooli aastaraamat

Karl Oskar Gross

Vabariigi aastapäeva kõne

Tere, kallis koolipere, kallid õpetajad ja õpilased!

Õnnitlen kõiki Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva puhul!

Viimane aasta on olnud raske. Olukord on vajutanud pausinuppu ja meie elu on jäänud nii mõneski mõttes stoppkaadrile pidama.

Me teeme oma sisseharjunud  tavatoimetusi: õpime, teeme võimalusel sporti, suhtleme digikanalites sõpradega, kuid kõike katab vari – kaua veel? Kas mind ka? Mis saab minu perest ja minu edasisest kooliteest? Kas minu vanemate töökohad säilivad? Kas ma olen järgmisel aastal valmis põhikooli lõpetama ja valikuid tegema? Kas mul on üldse mingeid valikuid?

Küsimusi on meie meeltes rohkem, kui me seda sõnadesse panna oskame.

Eestlased on oma pika ajaloo vältel olnud sarnases olukorras ennegi.  Filmilint on jäänud seisma nii katkude, sõdade kui ka okupatsiooni ajal.

Ja me oleme kõikidest katsumustest, tõsi küll, läbi väga suurte kaotuste, auga välja tulnud.

Me oleme väike rahvas. Seda kõnet kirjutades hakkasin mõtlema rohkem meie väikese rahvakillu üle, kes on ajaloos kandnud suuri kaotusi ja ikka säilitanud oma kultuuri, keele ja meelsuse, oma võitlusvaimu ja teotahte. Lisaks oleme endast maha pannud märgi suurele maailmakaardile nii spordi, kultuuri, infotehnoloogia kui ka teaduse vallas.

Olen veendunud, et targalt talitades tuleme ka seekord ülemaailmsest kaosest ellujääjatena välja. Kutsun siinkohal kõiki järgima teadlaste ja Eesti Vabariigi valitsuse soovitusi ja ettekirjutusi. Need ei ole seatud karistuseks ega kiusamiseks, neil meetmetel on eesmärk tagada meie riigile võimalikult suur hulk terveid, elurõõmsaid ja töövõimelisi inimesi.

Meile, noortele, võib tunduda, et kordumatu lapsepõlv kaob ilma meie osavõtu ja tegutsemiseta. Meile võib  tunduda ebaõiglusena, et oleme suletud võrdlemisi piiratud territooriumile ilma lahkumise loata. See pole nii, sest ei ole mõeldud kestma igavesti!

Kui sõdades ja okupatsiooniajal tuli võidelda nähtava vastasega, siis praegune vaenlane on nähtamatu ja sellevõrra salakavalam. Selle vaenlase võitmiseks ei jätku vaprusest ja võitluskunstist – praegu peame olema lisaks ka targad, teadlikud, distsiplineeritud ja kannatlikud.

 Meie kõigi ootused on suunatud suvele – üürikesele valguslaigule meie põhjamaises aastaringis. Praegustes uudistes, ettekannetes, pöördumistes ja unistustes, oleme võtnud sihiks suveks vabaks saada, vabaks koroonapiirangutest. Selle saavutamine on meie inimeste enda teha, olles otseses seoses meie inimeste teadlikkuse ja tarkusega. Proovile on pandud meie väike rahvas sedapuhku tarkuse ja mõistlikkuse osas.

Muusik Toomas Lunge humoorikalt lausunud teatrikuu kohta, et sellel aastal on august uus märts.

Karl Oskar Gross, 9. kl, 2021/22

juhendas õp Taimi Russ