Püünsi Kooli aastaraamat

Daniel Tõnn Nõgene

Kõne

Suu puhtaks! Südamelt ära!

Ma vihkan, kui mu toa uks tehakse lahti ja ei panda kinni, kui minnakse ära!

Ma vihkan, kui inimene ignoreerib mu teksti kuu aega.

Ma vihkan oma jalavalusid.

Ja ma vihkan, kui kommipakk saab otsa.

Mind ajab närvi, kui bussijuht ei luba tõuksiga bussi peale.

Mind ajab närvi, kui ma jään bussist maha.

Mind ajab närvi, kui buss ei jää isegi seisma, sest mul on tõukeratas käes.

Ja mind ajab närvi, kui keegi laseb tuutu, kuigi mul oli jalakäijana eesõigus.

Mind häirib ebaviisakus, aga see ei häiri ebaviisakat.

Mind häirib, kui keegi trügib, aga see ei häiri trügijat.

Mind häirib lollus, aga ega see lolli ennast ei häiri.

Mind häirib lärmamine, aga ega see lärmajaid ei häiri.

Mind ennast ka ei häiri, kui ma lärman 🙂

Aga ma ei kannata kui räägitakse taga

ja kui inimesed keeravad selja ja ignoreerivad

ja kui kutsutakse kõik teised kaasa, aga keegi jäetakse välja,

ja kui keegi sööb ja ei jaga teistele

ja kui õpetaja ei kuule mind

ja segadus

ja stress

ja väsimus

ja pettumus

ja ülbikud

ja valetajad

ja argpüksid

ja fake friendid

ja kui ma pean sentides maksma

ja pikad trepiastmed.

Eriti pikad trepiastmed.

Aga mul on veel.

Mind häirivad vihmased ilmad ja mind häirib külm ilm, mis mu telefoni ära tapab.

Mind häirib, kui vajutan vale lülitit ja vale lamp läheb tööle.

Mind häirib, kui keegi räägib telefonis speaker mode´iga.

Mind häirib tolm klaviatuuri vahel.

Mind häirib, kui mu puldi patarei saab tühjaks. Aga patareisid on veel!

Ma vihkan, kui mul saab hiir tühjaks.

Ma vihkan, kui mul saavad kõrvaklapid tühjaks.

Ma vihkan, kui mul saab telefon tühjaks.

Ja ma vihkan tühja juttu.

Ma vihkan, kui vihma sajab ja ma jõuan kohale märjana.

Ma vihkan, kui mul läheb vedelik ümber.

Ma vihkan, kui riietele tuleb plekk, kui mul on sokis auk, kui valge särk läheb mustaks, kui mõni riideese on jäänud väikseks. Mind häirivad putukad ja mustus ja tolm ja võõras higihais ja suitsetavad inimesed. Mul on vastik, kui kodutöö on õhtul hilja tegemata ja mulle ei meeldi, kui ma magan sisse. Ja mulle ei meeldi hiljaks jääda.

Mind häirib, kui kannu sisse tekib katlakivi, aga mina hoidsin seda alati hästi.

Mind häirib toidu otsa saamine.

Mind häirib, kui ma üle keedan muna.

Mind häirib, kui mu tee nöörike läheb vett valades tassi sisse.

Ja mind häirib, et koolitoidu kohta ei saa midagi öelda, sest see poleks viisakas.

Mind tüütab pikk järjekord.

Mind tüütab pikk koolipäev.

Mind tüütab pikkade juuste pesemine.

Ja mind teeb rahutuks teadmine, et me kõik võime iga hetk surra.

Nüüd on südamelt ära. Suu on puhas.

Daniel Tõnn Nõgene, 9. kl, 2019/20

juhendas õp Taimi Russ